Toidud, mida Tokyos lihtsalt peab proovima

Kõige rohkem olen ma reisinud Euroopas, kuid õnneks olen vahepeal jõudnud ikkagi ka Euroopast kaugemale. Kõige viimane reis viis mind lausa hommikumaale ehk siis Jaapanisse. Kahjuks ei jõudnud ma toona Tokyost kaugemale aga ega ma väga ei põe, sest nii või naa on tegu riigiga, mida ühe lühikese külastuse jooksul ei jõua täiesti läbi käia. Seetõttu ei hakka ma ka siin mingit kõikehõlmavat ülevaadet andma, vaid keskendun oma lemmikule – toidule.

Mida jälgida toidukohta valides

Ma annan endast parima, et vältida turistilõkse kuhu ükski kohalik oma nina sisse ei pistaks. Muidugi tuleb enne eeltööd teha, et mitte näiteks Jaapanis traditsioonilise toidu pähe Shabu shabu’t süüa, mis on tegelikult loodud just turistidele mõeldes.

Järjekorras võiksid enamik inimesi olla kohalikud. Kuigi see võib tähendada, et söögikohas ei räägi teenindajad inglise keelt, siis puhtalt keeleoskuse tõttu pole keegi nälga surnud. Olemas on lai valik täitsa korralike tõlkerakendusi ja kui need ei toimi, lase end lihtsalt üllatada. Kui oled aga harjunud netist kohti otsima, eelista neid, millel on rohkelt kõrge hinnanguga arvustusi just jaapani keeles.

Ära unusta sushit

Kuigi sa võid Eestis iga päev sushit süüa ja sellega täiesti rahul olla, siis võin lubada, et Jaapanis on see hoopis teine teema. Näiteks võib seal täitsa julgelt osta sushit ka supermarketist – see on väga hea, odav ja ka kiire valik. Kui aga midagi rohkemat tahad ja rahakott sinuga nõus on, on Kyubey see koht, mida külastada. Mida ma kindlasti julgen soovitada, on uni, kuid ka angerjas on hoopis teine maitseelamus.

Muidugi on jaapani köök laiem kui sushi aga kui sul on võimalik nautida head sushit, miks võimalus käest lasta? Sa ei pea ju sushit hommikust õhtuni sööma. Proovi paar korda, naudi saadud maitseelamust ning liigu edasi muu toidu juurde.

Selleks, et tunda end tõelise jaapanlasena, soovitaksin hommikust süüa Girandole nimelises kohas Park Hyattis. Mis siis päeva esimene toidukord sisaldab? Muidugi tofut, kala, tamago’t, riisi ja miso suppi.

Tänavatoit igale maitsele

Nagu igas teises suurlinnas, on ka Tokyos oluline roll tänavatoidul. Kõige kuulsam neist on tõenäoliselt takoyaki. Eesti keelde ümberpanduna tähendab see kaheksajala-kukleid ja nimi annab üsna selge pildi sellest, mis ees ootab. Maitse on tunduvalt parem, kui nime järgi arvata võiks.

Jaapani kapsapannkook või siis okonomiyaki on teine asi, mis oma nimetuse ja koostisega kulmu paneb kergitama. Aga ka siin üllatab maitse positiivses mõttes. Pannkoogile saab lisada ka erinevaid lisandeid ja seda siis vastavalt enda soovile.

Ramen on midagi, mida saab nii restoranides kui tänaval. Vali ise, mida tahad. Minu lemmik on tonkotsu ja selle järel shio. Kõige vähem maitses shoyu. Eks tuleb katsetada, et teada mis meeldib ja mis ei meeldi.

Ja lõpetuseks: krepid ei ole ainult Prantsusmaa omand. Kindlasti võiks neid proovida ka Tokyos aga kindlasti siis Harajuku piirkonnas. See on ikka omaette universum!

Minu arvamus – Bridges restoran Amsterdamis

Täpselt nii palju kui mulle meeldib reisides tänavatoitu nautida, meeldib mulle ka end üles lüüa, tõeliselt kena kleit selga panna ning mõnda vingesse restorani minna. Oma sünnipäeva otsustasin eriti uhkelt tähistada ja külastasin ühe sõbraga Bridges restorani Amsterdamis.

Mis teeb selle restorani eriliseks, on see, et sellele on omistatud ka üks Michelini täheke, nii et ilmselgelt olid ootused kõrged. Õnneks ei pidanud pettuma. Otsustasime tellida kuuekäigulise degustatsioonimenüü. Seal on olemas ka a´la carte menüü, ent esimene kord sellises kohas käies tahaks saada parima maitseelamuse ja reeglina on degustatsioonimenüü sedavõrd hästi kombineeritud, et see on parim valik.

Mida me siis sõime?

Esimene käik oli õrnalt suitsutatud skumbria (sprotikreem oli seejuures kõige huvitavam lisand). Gamba (krevetiroog – mmmmmm!) oli teine käik, sellele järgnes marineeritud tursakala (shiitake seente ja kimchi’ga), siis millefeuille (kui peaks valima, siis see meeldis kõige vähem), siis ribid sparglite, kartulikreemi ja ülimaitsva sellerikastmega. Lõpetuseks pähklikook kirsibeseega. Selliselt kirjeldades tundub see üsna üheülbaline, ent palun uskuge mind kui ma ütlen, et viis keele alla! Ma lihtsalt proovisin keskenduda iga suutäie nautimisele, mitte sellele, mis sõnadega seda hiljem kirjeldada.
Enne oma õhtusööki käisime läbi ka Bridges BarBistro külje pealt, kus on eraldi baar suurepäraste kokteilidega. Kuna ma olen džinni fänn, valisin kokteili New Orleans Gin Fizz ja sõber valis endale Lychee Bellini, mis oli vist ka kõige kallim variant. Igal juhul olid kokteilid maitsvad, värsked ja oskuslikult tehtud ning sobisid ideaalselt selleks, et end õhtusöögiks sobivasse meeleollu viia. Tuleb välja, et paljud ei tea selle baarinurga olemasolust, nii et kes kavatseb minna – jätke meelde!

Natuke veel

Michelini tärne ei jagata ainult hea toidu eest. Tähekese saamiseks on vaja rohkemat. Kuigi ma lugesin Tripadvisorist, et osadel oli probleeme ülbe ja mitte eriti tähelepaneliku teenindusega, siis meie teenindaja oli tipptasemel. Ta teadis täpselt, millal tulla, mida öelda ja kuidas meiega suhelda.

Lisaks sellele, et toit maitses suurepäraselt, oli see ka asjatundlikult garneeritud ja esitletud. Iga serveering oli valitud vastavalt roale ning ideaalseks täienduseks saadavale maitseelamusele. Sama saab öelda ka restorani disaini kohta. Esmapilgul võib jääda mulje, et see on suvaline lounge aga kui hakata täpsemalt silmitsema, on kõik saavutatud teatud lohaka elegantsiga ning mitte miski ei ole oma kohta kogemata leidnud.

Kindlasti soovitaksin Bridges restorani külastada. Jah, tegu pole just kõige odavama kohaga ent Bridges ei olegi mõeldud igapäevaseks lõunatamiseks. Küll sobib see aga mõneks eriliseks puhuks, kui soovid tähistada ja seda tähistamist ka veel mitme aasta pärast naeratus näol meenutada.