Magusahullu reis Pariisi

Pariis ja mood. Pariis kui valguse linn. Pariis ja Eiffeli torn aga kui paljud teavad Pariisi magusamat külge ehk seal pakutavaid täiesti jumalikke magustoite? Mitte nii paljud. Eks ma harin siis teid pisut.

Ole kohalik

Esiteks tuleb muidugi ka soolast süüa ja alustame sellest, et tasub olla kohalik. Kui on vaja lõunat süüa, siis unusta ära igasugused McDonaldsid ja muud jubedused, vaid ole nagu kohalik ja leia soodne restoran, kus pakutakse täitsa normaalse hinna eest nii eelrooga, pearooga kui ka magustoitu. Rue de la Harpe on selleks üks hea tänav.

Kui kõht korraliku toit täis söödud, on järgmine asi magustoit. Muidugi võib ka päeva magusaga alustada ja siis ei saa ära unustada igasuguseid väikeseid ja ülivõrdes armsaid pagariärisid. Neid pole mõtet eraldi välja tuua, sest enam vähem igal nurgal võib leida suurepärase ärikese. Ärka hommikul vara üles, vaata kus on kõige pikem saba pariislasi ja võta järjekorda. Letini jõudes peaks ostunimekirja mahtuma ka üks tõeline baguette ja paar croissant’i.

Makroonid

Makroonid ja Prantsusmaa kuuluvad kokku kui sukk ja saabas ning muidugi on Pariisis suussulavaid makroone. Esimene kord kui ma Pariisis käisin, külastasime Ladureée’d ja tegelikult pole midagi kurta – äärmiselt mahlased ja hõrgud makroonid. Lisaks kena pakend, et kodustele kaasa tuua. Nüüd käisin makroone proovimas aga Pierre Hermé juures ja Ladurée sai troonilt lükatud.

Pierre Hermé on tunduvalt minimalistlikum koht, mõjudes väga värskendavalt. Selgelt pandi rohkem rõhku makroonile kui poe kujundusele. Minu lemmikuks oli Carrément Chocolat (mandli-besee, tumeda šokolaadi kreem). Teisel kohal Mogador, mille kreem oli kombinatsioon piimašokolaadist ja grenadillist, andes seega päris hea hapuka varjundi.

Ja veel…

Ekleerid!!! Neid saab ka Eestis aga sünnimaal saadavaga ei anna võrreldagi. Õhulised, täis topitud suurepärast kreemi ja ometigi imeliselt kerged. Ära unusta kerget šokolaadikihti ja ideaalne vahepala ongi olemas. Õnneks on Pariisi tänavad piisavalt pikad, nii et kõik kalorid saab edukalt maha kõndida. Parimaid ekleere saab minu täiesti sõltumata hinnangul L’Éclair de Génie nimelisest kohast, mis asub 14 rue Pavée tänaval.

Pariisis ei saa jätta proovimata ka kreppe ehk õhukesi pannkooke. Hea variant oleks jälle leida kohalike poolt hinnatud koht. Esimene kord kui tellisime, olime jõekruiisil ja sealt saadud krepp oli küll pigem papp. Nii vastik. Palju paremaid imeõhukesi pannkooke sai Printempsi kaubamaja katusel asuvast kohvikust.

Ja kui magusast veel siiber ei ole, siis lõpetuseks veel kaks asja: caramel tart (ma pole kindel, mis ta eesti keeles on) ning lemon meringue tart. Viimase jaoks sobib Un Dimanche à Paris. Ei pea pettuma.

Järgmine sihtpunkt: New York!

USA on see üks koht, kuhu ma veel pole jõudnud aga nüüd, lõpuks ometi, on mul piletid ostetud, ESTA tehtud, majutus broneeritud ja minek kindel. Aga kuhu ma siis lähen? USA on ju suur ja lai!

New York, New York

Muidugi New York ehk Suur Õun ehk maailma üks vingeimana tunduvaid linnasid. Tänu erinevatele telesarjadele ja filmidele on mul tunne nagu oleksin seal juba mustmiljon korda käinud, ent ma ei jõua ära oodata, et päriselt ka sealsetel tänavatel hulkuda, Times Square’i imelist tuledesära nautida ja kindlasti mõne pilvelõhkuja otsa ronida. Ära ei saa unustada ka söögikogemust. Lisaks turistikatele ja vaatamisväärsustele on mu telefoni kogunenud juba paras nimekiri erinevatest restoranidest, baaridest ja kohvikutest mida kahe nädala jooksul külastada tahaksin. Mõnda neist tutvustan ka teile:

Dunkin’ Donuts on kõigile teada ja kuigi ma olen suuuuuuur sõõrikute fänn, siis USAs ma nende ketti külastada ei plaani. Selle asemel on plaani võetud Daily Provisionsi uksest sisse astumine, sest just nemad peaksid pakkuma NYC’i parimaid sõõrikuid.

Teine magusafännides huvi tekitav koht peaks olema The Cinnamon Snail. Varasemalt olevat selle tabamine omaette seiklus olnud, kuid nüüd peaks neil Penn Station’is püsiv koht olema, nii et lähen uurin selle järgi. Kuigi ma pole taimetoitlane ega vegan, siis miks mitte proovida kohta, mis on just veganite südamed võitnud. Maitseelamus seegi!

Kohvikukraami ja tänavatoitu

Brooklyni linnaosas leidsin aga soovituse külastada sellist kohta nagu Olmsted. Nime poolest ei midagi erilist, ent tundub selline natuke hipsterik koht, kus kasvatatakse ise erinevat rohelist kraami, mida ka toitu tehes kasutatakse.

Tänavatoidust rääkides, paljud soovitavad sellist toidukäru nagu The Halal Guys. Idamaise päritoluga ja väidetavalt üks esimesi tänavatoidu pakkujaid New Yorkis. Nende pakutava toidu parim osa peaks olema valge ja punane kaste. Eks ma annan teada kui käidud ja maitstud. See on 53. tänaval, nii et suhteliselt kesklinnas ja saan seal vähemalt korra ära käia. Kui mitte kaks.

Red Hook Lobster Pound on järgmine tänavatoit, mida tahaks proovida. Merivähk tänaval! Külmalt või soojalt, majoneesi või võiga. No kujutate ette, et Eestis sellist asja pakutaks? Tõeline eksootika!
Kuna New Yorgis on selline hunnik pilvelõhkujaid, on seal ka korralik hunnik katusebaare. Milline neist aga valida? Pärast päris pikka uurmistööd olen leidnud kaks huvitavat varianti. Esiteks Ophelia, mis asub Beekman Tower’i otsas ja mis ei ole just Manhattanil, kuid see-eest pakub imelist vaadet Manhattanile. Plussiks ka 1920. aastate kujundus. Teiseks The Cantor Roof Garden Bar at The Met, mis ei ole nüüd kõige odavam koht, sest seal kehtib lausa sissepääsutasu (kuna ma ei ole kohalik, siis on see 25$) aga võimalus nautida vaadet üle Central Parki ja maitsta tõeliselt originaalseid kokteile, on loodetavasti oma hinda väärt.

Mida ma aga veel otsin, on üks tõeliselt hea burgeri koht, nii et kellel on omast kogemusest soovitusi, ärge hoidke seda endale! Sheering is caring!

office at home

Minu tööelu pokkerimängijana

Mu sissetulek tuleb pokkeri mängimisest. Kui see avalikult teatavaks teha, kohtan alati tervet hunnikut imestunud silmi ja arvamust, et ma ei näe ju üldse hasartmängusõltlase moodi välja. Väike kasulik infokild neile, kes seda arvavad: professionaalne pokkerimängija ei saagi olla hasartmängusõltlane. Sõltlane tegutseb väheke teisiti ja kohe kindlasti ei õnnestuks mul sõltlasena endale elatist teenida. Aga natuke lähemalt siis, et mis pokker, miks pokker ja kuidas pokker.

Mis on pokker?

Pokker on kaardimäng, mis on maailma enim levinud kaardimäng. Kes ise mängida ei oska, on sellest ikka kuulnud. Kindlad andmed esimesest mängimisest pärinevad 1829. aastast, kuigi tõenäoliselt sai see alguse varemgi. Mingid juured viivad lausa renessanssiaega, nii et igal juhul ajalooga kaardimäng. Suures plaanis on eesmärk saada parim kaardikombinatsioon ja teha pähe nii kaasmängijatele kui ka majale.

Muidugi on pokkerist loodud hunnik erinevaid variante: Crazy Pineapple, Omaha Pokker, Seven Card Stud, Double Flop Holdem, Razz, H.O.R.S.E jne, kuid kõige levinum on Texas Hold’em, mis on ka minu lemmik.

Miks mängida pokkerit?

Ma ei salga – üheks põhjuseks on vabadus, mis pokkerimängimine mulle annab. Ma ei pea hakkama bossi anuma, et saaksin reisiks vabad päevad ning ma ei pea end hommikul vastu tahtmist voodist välja vedama ja inimeseks hakkama. Pokkeri mängimine annab mulle vabaduse – kui ma näen head reisipakkumist, siis ma lähen. Kui ma ei viitsi hommikul vara tõusta, siis ma ei tõuse. Võib öelda, et olen oma aja peremees (perenaine). Teenindaja töötades sai ka piisavalt klientidega tegeleda, nii et nende puudumine on veel üks lisaboonus.

Muidugi ei teeks ma midagi ainult raha pärast või ainult sellepärast, et ma ei viitsi „päris“ tööd teha. Mulle meeldib pokker – päriselt!

See on meelelahutus ja tõeline fun, kuid see on rohkematki. Tegemist on ka väljakutsega. Muidugi võib pokkerit mängida jumala suvalt ja ehk isegi puhtalt õnnega ka midagi võita, ent kui tahta midagi teenida, peab oma ajud tööle panema. Professionaalne pokkerimängimine nõuab nutikust ja teadmisi. Jube hea on ikka ise ka aru saada, et mängin paremini kui nt aasta aega või isegi kuu aega tagasi. Enda arendamise võimalused on meeletud!

Järgmiseks see, et ma olen ise oma tulemuse eest vastutav. Mulle pole meeskonnaga tegutsemised ja grupitööd kunagi meeldinud. Muidugi mul on sõpru ja võin seltskonnaga õnnelikult ka koos tšillimas käia, aga kui läheb tõsiseks tööks, tahan ma ainult enda eest vastutada. Ma ei taha, et laiskvorstid minu vaeva peal liugu hakkavad laskma. Ei aitäh. Pokkeris oleneb kõik minust endast.

Kuidas mängin pokkerit?

Praeguseks saab pokkerit mängida ka mänguautomaatides, kuid minu lemmikuks on endiselt päris mängijate vastu mängimine. Aeg ajalt külastan ka kasiinosid ja sealseid pokkerilaudu, kuid enamjaolt tegutsen online kasiinodes ja pokkeri mängutubades. Kõige mugavam ja eriti siis, kui olen reisil – vaja on ainult internetti ja arvutit. Kõik! Kui see on olemas, saan mängida, raha teenida ja meeldivalt aega veeta. Ja see on lihtne oma võitude eemaldamiseks veebis. Lugege seda kohta Kasiinostvaljavott.com.

Minu elu siis, kui ma ei reisi

Nagu ma enda tutvustuses kirjutasin, olen pärit Tallinnast ja terve elu ka Tallinnas elanud (vahelduvalt pikemate ja lühemate reisidega). Vanemate juurest kolisin välja nii ruttu kui sain, sest mulle meeldib ikkagi olla iseseisev. Mitte nii iseseisev, et päris üksi kuskil lossis elaksin, aga olen leidnud endale väga mõnusa sõbranna, kellega korterit jagame.

Minu kodu

Ilma aadressi ja põhjalikuma kirjelduseta saan öelda, et olen endiselt Nõmme linnaosas ning minu koduks on kahetoaline, eraldi köögiga korteri. Üks tuba on minu päralt, teine tuba sõbranna päralt ning kööki, vannituba ja koridori jagame võrdlemisi sõbralikult. Üks põhjus, miks ma päris üksi ei taha elada, on see, et kui ma pikalt ära olen, oleks pidev mure, et mis ikka kodus toimub ja kas kõik on korras.

Praeguse elukorralduse juures sellega aga probleemi ei ole.

Kui ma olen kodus, siis olen kodus. Mõnikord ei suhtle sõbrannaga omavahel mitu päeva, sest oleme mõlemad oma toas ja kui kasutamegi kööki, siis niivõrd erinevatel aegadel, et teineteist ei näe ka. Samas ei näe me kumbki selles suurt probleemi ja vahel jälle võivad olla ajad, kus me oleme ninapidi koos, vaatame filme, kokkame jne. Väga suuri pidusid me kumbki ei armasta aga vahel selliseid istumisi teeme küll. Reeglina kuulub sinna istumise juurde pizza küpsetamine, vesipiibu tegemine ja hea muusika kuulamine.

Kui ma ära olen, maksan üüri ja kommunaale nagu ikka ning kui sõbrannal väga vaja, võib ta minu tuppa mõne oma sõbra majutada.

Kodune elu

Kui ma ei reisi, siis ma juba plaanin oma järgmist reisi. Kõlab naljakalt aga enam vähem nii see siiski on. Muidugi on kodus olles vaja ka tööd teha – pokkerit mängida. Kuigi ma üritan endale mingit graafikut luua, siis reeglina ma nädalaid ette tehtud graafikust kinni ei suuda pidada ning otsustan iga hommik ise, mida ma teen.

Kindlasti käin aegajalt ka kuskil trennis. Mind on õnnistatud heade geenidega, nii et kui ma ka paar nädalat või paar kuud sporti ei tee, siis pole hullu – kaal on enamvähem sama. Kui mul aga viitsimist ja aega on, käin oma joogatreeneri juures tunnis. Väga tihti teen joogat ka omaette kodus, ent aegajalt on hea käia üle näitamas, kuidas mingeid asendeid võtan ja vajadusel saab korrigeerida. Suvisel ajal ka rattasõit ning eelmise suve avastus oli SUP ning wakeboard. Talvel olen rohkem oma urus või siis kuskil välismaal.

Aegajalt käin ka sõpradega koos väljas, ent siis valivad reeglina nemad koha ja mina liigun seni kaasa kuni igav hakkab ja ma koju magama tulen.