Magusahullu reis Pariisi

Pariis ja mood. Pariis kui valguse linn. Pariis ja Eiffeli torn aga kui paljud teavad Pariisi magusamat külge ehk seal pakutavaid täiesti jumalikke magustoite? Mitte nii paljud. Eks ma harin siis teid pisut.

Ole kohalik

Esiteks tuleb muidugi ka soolast süüa ja alustame sellest, et tasub olla kohalik. Kui on vaja lõunat süüa, siis unusta ära igasugused McDonaldsid ja muud jubedused, vaid ole nagu kohalik ja leia soodne restoran, kus pakutakse täitsa normaalse hinna eest nii eelrooga, pearooga kui ka magustoitu. Rue de la Harpe on selleks üks hea tänav.

Kui kõht korraliku toit täis söödud, on järgmine asi magustoit. Muidugi võib ka päeva magusaga alustada ja siis ei saa ära unustada igasuguseid väikeseid ja ülivõrdes armsaid pagariärisid. Neid pole mõtet eraldi välja tuua, sest enam vähem igal nurgal võib leida suurepärase ärikese. Ärka hommikul vara üles, vaata kus on kõige pikem saba pariislasi ja võta järjekorda. Letini jõudes peaks ostunimekirja mahtuma ka üks tõeline baguette ja paar croissant’i.

Makroonid

Makroonid ja Prantsusmaa kuuluvad kokku kui sukk ja saabas ning muidugi on Pariisis suussulavaid makroone. Esimene kord kui ma Pariisis käisin, külastasime Ladureée’d ja tegelikult pole midagi kurta – äärmiselt mahlased ja hõrgud makroonid. Lisaks kena pakend, et kodustele kaasa tuua. Nüüd käisin makroone proovimas aga Pierre Hermé juures ja Ladurée sai troonilt lükatud.

Pierre Hermé on tunduvalt minimalistlikum koht, mõjudes väga värskendavalt. Selgelt pandi rohkem rõhku makroonile kui poe kujundusele. Minu lemmikuks oli Carrément Chocolat (mandli-besee, tumeda šokolaadi kreem). Teisel kohal Mogador, mille kreem oli kombinatsioon piimašokolaadist ja grenadillist, andes seega päris hea hapuka varjundi.

Ja veel…

Ekleerid!!! Neid saab ka Eestis aga sünnimaal saadavaga ei anna võrreldagi. Õhulised, täis topitud suurepärast kreemi ja ometigi imeliselt kerged. Ära unusta kerget šokolaadikihti ja ideaalne vahepala ongi olemas. Õnneks on Pariisi tänavad piisavalt pikad, nii et kõik kalorid saab edukalt maha kõndida. Parimaid ekleere saab minu täiesti sõltumata hinnangul L’Éclair de Génie nimelisest kohast, mis asub 14 rue Pavée tänaval.

Pariisis ei saa jätta proovimata ka kreppe ehk õhukesi pannkooke. Hea variant oleks jälle leida kohalike poolt hinnatud koht. Esimene kord kui tellisime, olime jõekruiisil ja sealt saadud krepp oli küll pigem papp. Nii vastik. Palju paremaid imeõhukesi pannkooke sai Printempsi kaubamaja katusel asuvast kohvikust.

Ja kui magusast veel siiber ei ole, siis lõpetuseks veel kaks asja: caramel tart (ma pole kindel, mis ta eesti keeles on) ning lemon meringue tart. Viimase jaoks sobib Un Dimanche à Paris. Ei pea pettuma.