Natuke minust

Tere tulemaaaaast minu blogisse! Mul on väga hea meel näha, et olete siia jõudnud ja loodetavasti pakub see piisavalt huvi, et mõneks ajaks jääda ning et ka tagasi tulla.

Kes ma olen?

Kui sa sattusid siia kogemata ja mõtled et kes ma olen, võiksin ju sulle vastuse anda. Päris oma sünnilugu ja isikukoodi ei hakka siia kirja panema, kuid natuke võin ikka jagada. Olen pärit Tallinnast ja Eestis olles terve oma elu just Tallinnas ka elanud. Nõmmel, kui siis täpne olla. Praegu elan ma aga enam vähem igal pool – võib vist öelda, et olen maailmakodanik. Muidugi veedan ma üksjagu aega ka Eestis aga kui ma näen head pakkumist kuhugi mujale minna, siis tavaliselt haaran sellest õlekõrrest kohe kinni. Seega võibki olla nii, et kui ma esmaspäeva hommikul Nõmmel oma voodis ärkan, siis ma veel ei tea, et juba õhtul olen näiteks Londonisse viivas lennukis.

Kuhu ma reisin?

Enim olengi reisinud Euroopas ja ausalt öeldes tõmbavad mind kõige rohkem erinevad suurlinnad. Mul pole ka midagi kuskil rannaliival peesitamise vastu või mägedes suusatamise aga linnadel on eriline vibe ja õhustik, nii et reeglina käin ma just seal. Euroopast kaugemale olen jõudnud Jaapanisse, Taisse ning Egiptusesse. Ma loodan, et üsna varsti saan ka USA siia nimekirja lisada.

Muidugi meeldib mulle erinevate kultuuridega tutvuda – vastasel juhul ma ju ei reisiks Eestist kaugemale, vaid piirdukski Saaremaa-Pärnu-Narva tiirudega. Ja kuna armastus käib kõhu kaudu, siis minu eelistatuim viis uue kultuuriga tutvuda, ongi see lihtsalt sisse süüa. See oli nüüd vihjeks, et lisaks reisimisele leiab blogist päris palju juttu ka erinevate toiduelamuse kohta, mida ma siin ja seal kogenud olen.

Kust ma raha saan?

Täiesti tavaline küsimus, kui keegi jälle kuuleb, kuhu ma reisida plaanin. Ei, mul pole rikast issit, rikast emmet ega rikast sponsorit. Kõik raha, mis ma kulutan, olen töö ja vaevaga ise teeninud.

Tööalaselt olen vist peaaegu kõike teinud, mida iga teine noor – olen olnud ettekandja Raekoja platsi kohvikus, töötanud baaris leti taga ja taga kokteile meisterdanud, teinud isegi lühikese tööjupi supermarketis (mitte kunagi enam!) ning lapsi hoidnud. Lisaks veel mõned tööd siin või seal.

Kuna aga enamik töökohti ei paku erilist reisimisvabadust, pole vist üllatav, et minustki sai diginomaad. Ma teen tööd seal, kus on internetiühendus. Ja kuigi mu töökoht on paljude inimeste meelest pigem lapselik lollitamine, siis tõsiasi on see, et ma teenin raha pokkerimängimisega. Kuidas see mul õnnestub, saab teada mu blogist. Aga seni tsau pakaa ja lugege ikka, mis ma kirja panen!